👍Aaloe – tervendaja kõikidel aegadel!!!!

Kasulikke toataimi ei ole vähe, kuid nende seas on üks, mille kuulsus tervendajana ületab kõiki teisi. See on aaloe - kõige kuulsam tohter aknalaual. Kodus aknalaual kasvatatakse puisaaloed. See liik õitseb toatingimustes väga harva, ehk kord 100 aasta jooksul. Aaloe mahl ja temast valmistatud preparaadid on tugeva põletikuvastase ja valuvaigistava toimega. Aaloe suudab võidelda nii mikroobide kui seentega, mõnikord ka mitmete viirustega. Põletike, sh mädaste põletike ravivahendina kasutatakse aaloed laialdaselt kirurgias, stomatoloogias, günekoloogias, teraapias (sisehaiguste puhul), keskkõrvapõletike, kõri- ja ninahaiguste puhul. Eriti tõhusalt toimib aaloemahl seespidiselt mao- ja soolestikuhaiguste puhul. Kõik need haigused on põhjustatud limaskestade põletikust, mis kaob aaloemahla tarvitamisel. Aaloemahlas on rohkesti kergesti omastatavaid vitamiine ja mikroelemente. Peale selle on aaloemahlas ainevahetust korrastavaid ensüüme, soolestikku puhastavaid kiudaineid. Mahla sissevõtmist võib soovitada seedesüsteemi, maksa, sapipõie ja neerude tervendamiseks, astmaatiliste sümptomite ja suhkrutõve leevendamiseks. Mahla võib edukalt kasutada unehäirete vastu, kogu organismi toonuse tõstmiseks, immuunsüsteemi tugevdamiseks ja stabiliseerimiseks. Samas peab arvestama faktiga, et kasvajatesoodumustega inimestele on aaloe vastunäidustatud, eriti käib see puis-aaloe preparaatide kohta, millel on biostimulaatori toime (tuntud-teada Aloe Vera´l sellist toimet ei ole, aga eelnevalt tasub siiski arstiga konsulteerida). Korje ja varumine Parim koht aaloele on päikeseküllane aknalaud. Aaloelehtede korjamine tähendab nende eemaldamist koos mahlavaest leherootsu ümbritseva tupega, sest mujalt murtud lehed kaotavad tugevasti mahla. Ravi otstarbel kõlbavad vaid hästi väljaarenenud alumised ja keskmised lehed. Neil on reeglina kuivavad lehetipud. Aaloe peab olema vähemalt kolme aastane. Vanu pikkade paljaste vartega taimi saab noorendada. Selleks tuleb aaloe taime latv maha lõigata, kuivatada 1-2 nädalat ja pista siis puhta niiske liiva sisse. Juurduma hakanud ladva võib potti ümber istutada. Toas kasvava aaloe lehti võib korjata mis tahes aastaajal. Lehti ei tohi pärast korjet hoida õhu käes üle 3-4 tunni. Need tuleb hoolikalt pakkida madalatesse õhuaukudega kastidesse. Teadlased on teinud avastuse: parima ravitoime saavutamiseks tuleb korjatud aaloelehti ebasoodsates tingimustes "karastada". Selleks hoitakse lehti nädal-kaks pimedas 4-8 soojakraadi juures. Nii ekstreemsetes tingimustes koondab aaloe kogu oma eluväe. Sel moel hoitud lehtede mahl on topeltkasulik: stimuleerib tõhusamalt haige elundi talitlust ja tugevdab immuunsust. Kui niimoodi hoitud ja lapiti pooleks lõigatud leht lõikepinnaga haavale asetada, siis kasvab haav palju kiiremini kinni. Värskeid lehti kasutatakse mahla saamiseks. Kodustes tingimustes hoitakse 2-4 aastase taime lehti 8-12 päeva temperatuuril 6-8 kraadi ehk külmkapis. Seejärel pestakse lehed hoolikalt keedetud veega, peenestatakse, pressitakse mahl välja ja filtreeritakse läbi mitmekihilise marli. Sel moel saadud mahla keedetakse 3 minutit, kuid tarvitada võib ka värskelt pressitud mahla. Värskel mahlal on bakteritsiidne toime, mahl tõstab söögiisu, parandab seedimist, ravib hästi lamatisi, mädaseid haavu ja teisi haigusi. Et valmistada aaloe vesiekstrakti, levinud rahvameditsiinivahendit, aetakse lehed läbi hakklihamasina, lisatakse 5-kordne kogus vett, lastakse tõmmata 1 tund, keedetakse 2-3 minutit ja kurnatakse. Vesileotisega tehakse märgi kompresse nahahaiguste puhul, loputatakse suud ja kuristatakse kurku põletikuliste protsesside korral ja võetakse sisse 1 teelusikatäis 2-3 korda päevas mao- ja soolestikuhaiguste puhul. Allikas: ajakiri "Rahvaravitseja"

Comments

comments