Mis on mastiks?

Mastiks (Kreeka: Μαστίχα)  on vaik, mis on saadud mastiksipistaatsia puult (Pistacia lentiscus). Apteekides ja loodustoodete kauplustes nimetatakse seda vaiku ka "Araabia kumm" (mitte segi ajada kummiaraabikuga) ja "Jeemeni kumm". Kreekas on tuntud kui Chiose "pisarad" ja traditsiooniliselt toodetakse mastiksi vaiku just sellel Kreeka saarel vaiguna või tilkadena. Algselt kogutakse vaigutaoline mahl, päikesekuivatatult muutub mahl rabedateks ning poolläbipaistvateks vaigutükkideks. Närimisel vaik pehmeneb ja muutub säravvalgeks ja läbipaistmatuks kummitaoliseks materjaliks. Maitse on alguses mõru, kuid pärast mõningast närimist muutub mastiksi maitse värskeks, kergelt männi- või seedrimaitseliseks. Sõna mastiks on tuletatud Kreeka verbist, μαστιχειν (mastichein) "hambaid krigistama", mis on allikaks ingliskeelse sõna masticate. Sõna mastiks on kummi sünonüüm paljudes keeltes. Mastiksit toodetakse Chiose saarel Kreekas ning Euroopa Liidus on tegemist kaitstud päritolunimetusega. Mastiksi tootmist saarel kontrollib keskaegsete külade ühistu "Mastichochoria" (Μαστιχοχώρια), mis asub Lõuna-Chioses. Traditsiooniliselt toodetakse mastiksit ka Çeşme poolsaarel Türgi rannikul vaid kaheksa meremiili kaugusel Chiose saarest, kus ökoloogilised tingimused on sarnased ja sobivad mastiksi tootmiseks. Saaki koristatakse juuli algusest oktoobri alguseni. Esiteks  puhastatakse puude ümbrus ja puude alla puistatakse inertne kaltsiumkarbonaat. Seejärel, alguses iga 4 – 5 päeva ning edasi 5-10 päeva järel tehakse sisselõiked puu koorde. Vaik voolab sisselõigetest ja taheneb maapinnal. Kuiva mastiksi tükid korjatakse kokku ning puhastatakse. Lisaks mastiksi vaigule toodetakse ka mastikspistaatsia õli. Kuna mastiks on maailmas haruldane ning tema tootmine on kallis, siis on turul ka imitatsioonid muude vaikude kujul, mida "mastic" nime all müüakse. Näiteks Boswellia või kummiaraabik. Teised puud, näiteks Pistacia palaestina, toodab ka vaiku, mis on sarnane mastiksiga. Mastiksit asendatakse veel ka männivaiguga ja mandlipuu vaiguga. Mastiksi vaiku on ravimina kasutatud alates antiikajast ning kasutatakse siiani traditsioonilises Lähis-Ida rahvameditsiinis. Vanas Kreekas anti mastiksit vastumürgina ussihammustuse korral. Esimese sajandi Kreeka arst Pedanius Dioscorides mainib oma raamatus De Materia Medica mastiksi raviomadusi. Hippokrates kirjutas, et mastiks on hea seedeprobleemide ja nohu korral ning Galenus väitel on mastiks kasulik bronhiidi korral ja vere seisundi parandamiseks. Mastiks sisaldab antioksüdante ja on ka antibakteriaalse ja seenhaigusi raviva toimega. Mastiksipistaatsiaõli kasutatakse laialdaselt salvide valmistamiseks nahahaiguste leevendamiseks ja raviks. Mastiks võib olla abiks ka hammaste lagunemise ennetamisel ning igemepõletike puhul, samuti  vähendab mastiksi närimine baktereid suus.  Mastiksit kasutatakse parfüümides, kosmeetikas seebi, kehaõli ja ihupiima koostises. Mastiksiga tooted on põletikuvastased, niisutavad ja kaitsevad nahka väliskeskkonna mõjude eest. Mastiksiga kosmeetikatoodetel on omapärane äratuntav meeldiv lõhn.

Comments

comments